Mis on erihoolekandeteenused?
Erihoolekandeteenuste eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku arendamine ja tegevuste juhendamine. Inimene peaks ise maksimaalselt panustama oma igapäevaelu tegevustesse ning teda juhendatakse ja aidatakse tema vajaduste järgi.
EIT Tugiliisu poolt osutatavad erihoolekandeteenused on:
– igapäevaelu toetamise teenus,
– töötamise toetamise teenus,
– toetatud elamise teenus,
Kellel on õigus erihoolekandeteenuseid saada?
Erihoolekandeteenused on mõeldud raske ja pikaajalise psüühikahäirega inimesele. Psüühikahäire all peetakse silmas nii vaimset alaarengut kui ka vaimuhaigust. Erihoolekandeteenused ei ole mõeldud vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga inimesele, kellel ei ole dementsuse diagnoosile lisaks muud psüühikahäiret, ega inimesele, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest juhtiva psüühikahäirena.
Kuhu pöörduda?
Teenust saama suunamist ja teenuse osutamist korraldab Sotsiaalkindlustusamet (SKA).
Teenuse taotlemiseks vajalikud dokumendid:
Kui inimene soovib taotleda mõnda erihoolekandeteenust, peab ta esitama SKA-le taotluse erihoolekandeteenust saama suunamiseks. Abi saamiseks võib pöörduda SKA juhtumikorraldaja poole. Taotluse võib esitada inimene ise või tema seaduslik esindaja. Taotluses on inimesel õigus valida endale sobiv teenuseosutaja, kelle juures teenust saada soovitakse.
Teenuse saamiseks peab inimesel olema üks järgmistest dokumentidest:
a)psühhiaatri suunamiskiri, kui ta soovib igapäevaelu toetamise teenust;
b)rehabilitatsiooniplaan soovitusega kasutada konkreetset erihoolekandeteenust parima toimetuleku tagamiseks. Rehabilitatsiooniplaan on vajalik kõikide erihoolekandeteenuse puhul, v.a igapäevaelu toetamise teenus ja kohtumääruse alusel osutatav ööpäevaringne erihooldusteenus;
c)kohtumäärus, kui isik suunatakse tahtevastaselt saama ööpäevaringset
Teenust saama suunamine
Teenust saama suunamist korraldab SKA. Kui inimesel on õigus teenust saada, väljastab SKA talle kas suunamisotsuse või teate järjekorda võtmise kohta 15 tööpäeva jooksul taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide saamisest arvates (välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul). Inimese võib teenust saama suunata kuni 5 aastaks, kohtumääruse alusel kuni 1 aastaks.
Suunamisotsus
SKA, inimene ise või tema seaduslik esindaja ja teenuseosutaja lepivad kokku kuupäeva, millal inimene hakkab teenust saama. Nimetatud kuupäev märgitakse suunamisotsusele ning inimene peab pöörduma teenuseosutaja poole kokku lepitud päeval, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul alates kokkulepitust. Kui inimene ei ole kolme päeva jooksul kokkulepitud kuupäevast arvates teenuseosutaja poole teenuse saamiseks pöördunud, ei ole tal enam õigust sama suunamisotsuse alusel teenust saada. Kui suunamisotsuses kokku lepitud kuupäev on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib SKA inimese taotlusel ja kokkuleppel erihoolekandeteenuse osutajaga leppida kokku uue kuupäeva, millest algab erihoolekandeteenuse osutamine.
Järjekorda võtmise teatis
Kui riigieelarves ei ole teenust saama suunamiseks rahalisi vahendeid või inimesele sobiva teenuseosutaja juures pole vaba kohta, teavitab SKA inimest kirjalikult järjekorda võtmisest. Sobiva koha vabanemisel võtab SKA juhtumikorraldaja inimesega ise ühendust.
Keelduv otsus
Kui inimesel ei ole õigust teenust saada, teeb SKA 15 tööpäeva jooksul keelduva otsuse. Otsus saadetakse inimesele kirjalikult. Inimene võib esitada SKA otsuse peale vaide (viide vaide lõigule).
Teenuseosutaja vahetamine
Kui inimene soovib pärast suunamisotsuse väljastamist hoolekandeasutust vahetada, tuleb tal esitada sellekohane taotlus juhtumikorraldajale. Soovitud hoolekandeasutuses vaba koha olemasolul väljastab SKA uue suunamisotsuse.
Kes erihoolekandeteenuseid pakuvad?
Erihoolekandeteenuseid võivad pakkuda vastava tegevusloaga asutused. Tegevusloa olemasolu on kinnituseks, et asutuses töötab asjakohase hariduse või väljaõppega personal ning hoone vastab tuleohutus- ja tervisekaitsenõuetele.
Teenuse eest tasumine
Erihoolekandeteenuseid rahastatakse riigieelarvest, kuid kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saav inimene peab tasuma igakuiselt toitlustuse ja majutuse eest kuni 191,73 eurot. Peale omaosaluse tasumist peab inimesele jääma vähemalt 15% tema sissetulekust. Kui inimesel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid omaosaluse tasumiseks, hüvitatakse puudujääv osa riigieelarvest. Selleks tuleb isikul esitada juhtumikorraldajale taotlus omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks riigieelarvest. Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud inimene ei esita ise taotlust – tema puhul selgitab SKA välja rahalise suutlikkuse tasuda omaosalus ja teeb otsuse, milles märgib inimese kohustuse tasuda omaosalus. Kui taotlejal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid omaosaluse tasumiseks, teeb SKA otsuse puudujääva osa hüvitamise kohta riigieelarvest. SKA tasub teenuseosutajale arvete alusel teenuse osutamise eest. Iga teenuse maksimaalse riigipoolse maksumuse on kindlaks määranud Vabariigi Valitsus.
Teenuse lõpetamine omal soovil
Kui inimene ei soovi enam erihoolekandeteenust saada, peab ta sellest teavitama teenuseosutajat, kes omakorda teavitab SKA-d. Ainult kohtumääruse alusel teenust saama suunatu peab viibima hoolekandeasutuses kohtu poolt ettenähtud tähtajani.
Teenuse osutamise lõppemine
Teenuse osutamise aluseks on SKA kehtiv suunamiskiri. Kui suunamiskirjas olev teenuse osutamise tähtaeg on lõppenud ja inimene pole taotlenud selle jätkamist, siis ta enam teenust ei saa. Siin on oluline osa teenuseosutajal, lähedastel või eestkostjal, kes inimesel tema parimaid huve silmas pidades aitavad asju ajada.
Teenuse osutamise jätkamine
Kui inimene on esitanud SKA-le taotluse erihoolekandeteenust saama suunamiseks, jätkub teenuse osutamine uues suunamiskirjas märgitud tähtajani. Teenuse osutamise jätkamine eeldab, et inimesel on endiselt õigus erihoolekandeteenust saada ja ta on esitanud nõutavad dokumendid.
Vaidlustamine
Kui inimesel on seoses teenuse kvaliteediga kaebusi, tuleb tal pöörduda avaldusega SKA poole. SKA järelevalveametnik võib kaebuse lahendada telefoni teel või asutusse kohapeale minnes. Kaebuse esitajale vastatakse kirjalikult. Kui inimene leiab, et SKA või ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tegevusega või haldusaktiga on tema õigusi rikutud või tema vabadusi piiratud, võib ta esitada vaide. Vaie tuleb esitada SKA juures tegutsevale vaidluskomisjonile. Vaie tuleb esitada kolme kuu jooksul arvates päevast, millal inimene vaidlustatavast toimingust või haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. Vaie lahendatakse kolme kuu jooksul arvates vaide esitamisest vaidluskomisjonile. Vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral võib inimene pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul arvates vaidluskomisjoni otsuse teatavaks tegemise päevast.
Kust saab täiendavat infot?
SKA–s töötavate juhtumikorraldajate ülesanne on informeerida inimest teenuse saamise võimalustest (sh protsess, vajaminevad dokumendid) ning toetada teda teenust saama suunamise protsessis. Juhtumikorraldajate töö eesmärk on toetada inimest kogu erihoolekandeteenuse kasutamisega seotud asjaajamises.
Pöörduda võib ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, kes selgitab, mida peab tegema, et sobivat teenust saada. Sotsiaaltöötaja osutab vajadusel inimesele sotsiaalnõustamise teenust ja/või koostab juhtumiplaani. Iga erihoolekandeteenuse sisu on täpsemalt kirjeldatud sotsiaalhoolekande seaduse 4. jaos. Lisaks on võimalik erihoolekandeteenuste kohta täpsemalt lugeda 01.01.2009 jõustunud erihoolekandeteenuste regulatsiooni seletuskirjast.
Kui inimene on esitanud SKA-le taotluse erihoolekandeteenust saama suunamiseks, jätkub teenuse osutamine uues suunamiskirjas märgitud tähtajani. Teenuse osutamise jätkamine eeldab, et inimesel on endiselt õigus erihoolekandeteenust saada ja ta on esitanud nõutavad dokumendid.
Lõppsätted
EIT Tugiliisu erihoolekanne teenuste osutamise protsessid on vastavuses Eesti Sotsiaalhoolekande seadusega.
Peamiste teenuste osutamise protsesse vaadatakse üle 1 kord aastas üldkoosolekul.
Iga päev ei pea tegema midagi Suurt,
aga alati võib teha Midagi head!
